James Assir Sarao Cauich ku yáax tuukul ich maaya, ts’o’okole’ ku ts’íibtik, yéetel wa k’a’abéete’, ku sutik ich káastelan, wa uláak’ t’aan. Kéen jo’op’ok u bobokchi’ tu táan uláak’ máake’ ku t’anik u ch’i’ibal: ku k’a’ajsik u noolo’ob yéetel u taataob máax ka’ans ti’ le t’aana’, tu kaajal Mocochá.
Tu káajbale’ chéen yéetel leti’ ku t’aano’ob ka’achij, yéetel uláak’ máaxo’ob naats’ yanik ti’, sublak u t’an téenxel tu’ux. Yéetel bobokchi’e’, tu kaxtaj bix u ya’alik ba’ax ku yu’ubik, ba’ale’ beyxan tu kan u chíimpolt u ch’i’ibal: ch’éen u saajkil yéetel u sublakil u t’anik maaya’.
Kex ma’ chéen paax ku meyajtike’, yéetel k’aayo’ob ku beetike’ ku kaxtik bix u chíikbesik u muuk’il u t’aan, beyxan u ye’esik talamilo’ob ku máansik maaya kaajo’ob, yéetel péech’ óol láayli’ yaan ich wíinik. Maanal lajun ja’ab káajal u péektsiltik bobokchi’ ich maaya, tu ts’o’oksaj u xookil literatura, tu kanaj u beetik u lóokutor, yéetel walkila’ ku ts’áaj u xookil maaya ti’ u noj naajil xook Universidad Autónoma de Yucatán (Uady).
Ka’aj kajlaj Cancún, Quintana Rooe’, leit’e’ ka’aj tu yáax túuntaj bobokchi’ yéetel FreeStyle; kéen yanak u súutukil ti’e’, ku múuch’ikubáaj yéetel uláak’o’ob ti’al bobokchi’ le bin kun jóok’ole’. Ka tu chukaj 17 u ja’abile’, suunaj Jo’, ka tu káajsaj u xookil literatura tu noj najil xook Facultad de Ciencias Antropológicas, Uady.
Bobokchi’e’, ik’il t’aan
Ka tu k’ajóoltaj uláak’ ba’alo’ob yóok’lal bix u xo’okol maaya ts’íibe’, káaj u ts’íibtik ik’il t’aano’ob; ka’aj jo’op’ u k’ayik. U ti’ale’, u ts’íibtik bobokchi’e’, óoli’ je’el bix ka u ts’íibt ik’il t’aano’ob, tumen ku kaxta’al ka núup’uk juumo’ob ich maayai’.
Jamese’, tu na’ataj ma’ unaj u sublaktal u t’aanik maayai’ yóok’lal raap; unaj u chíimpoltik máak yéetel u ts’áak k’ajóoltbil. Leti’e’ ku ts’íibtik ba’alo’ob yaan u yil yéetel kaaj, beyxan bix u pe’ech’el u páajtalil wíinik, bix u yóotsil kuxtal kaajo’ob, bix p’ata’an paachil paalal ti’ kaambal, ichil uláak’ ba’alo’ob.
Sigue leyendo:
-Hip hop, una forma de resistencia viva en Yucatán
-El hip hop desde su cuna, en el Bronx
-No hay nada que el hip hop no pueda expresar: 'Padre Anderson'
-Rap en maya, una forma de resistencia de la lengua
-Flow desde el Cereso: Nano 'El Cenzontle' relata cómo logró escribir tras las rejas
-El rap es el vehículo más potente que hay para proyectar sin estar pegando en la radio: 'Pat Boy'
-La Hijas del Rap: hacer crítica social desde la fiesta y el goce
-Las raperas hemos tenido que crear nuestros propios espacios: Audry Funk
-La escena lírica está estallando: Vere Kill Beat
-Tornamesistas del Mayab, más de una década ''poniendo el beat'' en las fiestas
-Hip hop, u chíikulal láayli’ ts’aka’an kuxtal lu’umil Yucatán
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan